Sissejuhatuseks on oluline ühiselt aru saada, et ettevõtluse all peame me silmas mingile sihtgrupile väärtust pakkuvat strateegilist tegevust, mis on jätkusuutlik. Juhuslike tehingute tegemine vaheltkasu saamise eesmärgil ei ole ettevõtlus vaid „äri ajamine“ ning järgnevad mõtted selles osas liiga palju ei aita.

Kõigepealt kirjutame, kuidas äriideed liiga tihti otsitakse ja miks ei ole hea mõte nii teha. Seejärel soovitame, kuidas ettevõtluses õnnestumise võimalusi äriidee valikul maksimeerida.

Kuidas äriideed MITTE otsida?

Äriidee ei ole oluline! Mida? Kas äriidee ei ole just kõige olulisem asi üldse? Äriideel ju kõik ettevõtlusega seonduv rajanebki. Tõsi, kuid sellegipoolest sinu äriideel ei ole sisulist väärtust. Samuti tuleb arvestada, et kusagil mujal ja kellegi teise poolt teostatud ja toimiv ettevõte ei pruugi teises keskkonnas ja teise meeskonna läbiviiduna anda sarnaseid tulemusi. Reeglina ei annagi. Need on paraku aga kaks kõige levinumat ajendit ettevõtluse alustamiseks:

1 – Raha ja aeg

Levinud ettevõtluse alustamise motiiv on teenida rohkem raha ja olla „oma aja peremees“. Ettevõtlust päriselt praktiseerides saad kiiresti aru, et edu saavutamiseks kaotad esimese 3-5 aasta jooksul nii rahas kui vabas ajas. See on ka üks põhjustest, miks suur osa ettevõtteid ei kesta üle kolme aasta – raha või energia saab enne jätkusuutlikkuse saavutamist otsa. Kusjuures ka pikemas perspektiivis on rahaline võit märksa lihtsam juhtuma, kui ajalise vabaduse saavutamine, mille eelduseks on õigete inimeste leidmise ja delegeerimise oskus. Kui ettevõtte on loodud valedel motiividel, siis ei ole äriidee ise otseselt oluline, sest jaks saab enne soovitud tulemusi otsa.

2 – Eduloo kopeerimine

Seda, miks edukaid ettevõtteid ja ideid kopeeritakse ning loodetakse samas valdkonnas samuti edu saavutada, ei oska talupoja mõistusega lõpuni põhjendada.

Jah, seal on loogika, kui mingi ärimudel töötas, siis see on justkui turul valideeritud idee. Mõistetav on ka see, et mingid valdkonnad tunduvadki teatud ajahetkes trendikad ja inimlik on soovida ka sellesse sektorisse kuuluda. Eks trendid mõjutavad lisaks ettevõtlusele ka suurt osa teistest valdkondadest – mida me sööme, kuidas riides käime, millises linnaosas elame või mis eriala õpime. Pealegi, kui eesmärk ei ole lihtsalt kopeerida, vaid ka mingit täiendavat väärtust luua, siis toote või teenuse tarbija võidab. Mõni võib kuue saja seitsmekümne kolmanda loovaagentuuri juhina tuua argumendina ka selle, et raha on ju selles valdkonnas!

Töötava ärimudeli kopeerimise juures jäetakse aga tihti tähelepanuta see, et iga uue teenusepakkuja lisandudes hakkab turg ümber jagunema. Edulugu, mida kopeeriti peab nüüd hakkama uute tulijatega võistlema, sest sihtgrupi suurus ja turg jääb ju samaks. Põhimõte, et olen nagu see, aga odavam, ei arvesta sellega, et ka see edulugu saab enda hinnastrateegia ümber mängida, et turuosa hoida või suurendada. Reeglina on sellel edulool ka rohkem ressursse, suuremad valdkonnaspetsiifilised teadmised ja kogenum meeskond, mis viib selleni, et kopeerija longib originaalist alati kaks sammu maas. Võib juhtuda aga ka nii, et pärast mitme uue tulija tekkimist ei jagu piisavalt tööd enam kellelegi ja kõik valdkonnas tegutsevad ettevõtted virelevad.

Soovitame mõelda hoopis vastupidiselt – millistes valdkondades on konkurents kõige väiksem või kõige madalama tasemega ja kuidas saaks selles valdkonnas midagi lihtsamini, kiiremini, mugavamalt, efektiivsemalt teha. Ka kopeerimine võib olla hea idee, kui võtta ühe valdkonna ärimudel ja kasutada seda sootuks teises valdkonnas. Öeldakse küll, et konkurents viib edasi, kuid subjektiivsel hinnangul ei tasu seda tarkust ettevõtlusesse üle kanda.

Kuidas äriideed otsida?

Ettevõtlus on lihtne – leia toote või teenus, mille eest ollakse nõus maksma. Keeruliseks teeb ettevõtluse see, et lisaks kliendi probleemi lahendamisele tuleb seda teha teistest paremini. Äriideed soovitamegi otsida nendest valdkondadest, kust omad harilikust inimesest suuremaid teadmiseid – valdkondadest, milles omad konkurentsieelist. Kõige levinumad viisid keskmisest suuremate teadmiste omamiseks on läbi valdkondliku töökogemuse, hariduse, hobide ja huvialade või isiklike kontaktide.

See ei tähenda, kui oled ehitaja, siis pead valdkonna teadmisi omades tegema ehitusfirma. Näiteks võib ehitaja avastada, et objektil kasutusel olevad tööriistad rändavad meeskonna vahel ringi ja suur hulk aega kulub nende otsimisele. Valdkondlike teadmiste abil võib ehitaja leida enda kõrvale programmeerija ja hakata arendama näiteks nutiseadme tarkvara, mille abil tööriistu hallata ning nende asukoht koheselt kindlaks teha.

Valdkondlikud teadmised on eelduseks, et saaksid midagi paremini, kiiremini, lihtsamalt või efektiivsemalt pakkuda. Tõsi, valdkondlik teadmine võib olla ka see, et kindlal ajahetkel on turul olev nõudlus suurem kui pakkumine, kuid sellisel juhul peaks kriitiliselt hindama, kui kaua selline olukord võib kesta.

Millele veel äriidee juures mõelda?

Kui näed, et omad valdkonnas keskmisest suuremaid teadmisi, mis võiksid anda ettevõtluses konkurentsieelise, siis oleks kasulik enda jaoks vastata järgnevatele küsimustele:

• • Kui näed, et seda toodet/teenust saaks pakkuda odavamalt, siis:
    – Kas seda saaks odavamalt pakkuda ka konkurendid?
    – Kui konkurente on mitmeid ja sa midagi põhimõttelist teistmoodi ei tee, siis ilmselt sinu hinnang, et suudad teenust odavamalt pakkuda, praktikas ei ole pädev, sest turg reguleerib läbi konkurentsi hinda võrdlemisi hästi.
    – Kas suudaksid hinnaeelist hoida ka mahtude kasvades? „Küll ma hiljem hindasid tõstan“ on kohutav idee, mille tulemusena on suur oht klientidest ja käibest ilma jääda, sest nad hakkavad hinnatõusu kontekstis turul ringi vaatama.
    – See, et suudad toodet või teenust odavamalt pakkuda ei tähenda, et sa seda tegema peaks või, et see peaks sinu konkurentsieelis olema. Eesmärk võiks olla sama või isegi kõrgema hinna eest pakkuda rohkem. Selline konkurentsieelis on märksa jätkusuutlikum.
  • Kui konkurente on vähe, siis
    – miks konkurente ei ole?
    – kas äriidee on ikka praktikas teostatav?
    – kas sellisele tootele/teenusele on piisavalt ostjaid?
    – kui tõenäoline on, et pärast esimesi tegevusaastaid lisandub turule konkurente, kes suudavad sama toodet/teenust pakkuda paremini? Kuidas ma saaksin ennast selle eest kaitsta?
  • Kui palju ressursse ja aega kulub, et äriidee realiseerida?
    – Millist meeskonda/pädevusi ma vajan? Kuidas ma neid tasustan või millist osalust pakun?
    – Kui palju vajan raha ja aega, et jõuda esmaste tulemusteni? (Mis iganes eelarve sa endale paned, võid kindel olla, et mõlemat kulub rohkem kui planeerisid.)
    – Kas ma saan endale seda riski lubada? (Olenemata äriidee tugevusest peaksid ettevõtluse alustamist planeerima teadmisega, kui miski ei õnnestu, siis saad seda endale lubada. Vastasel juhul hakkab isiklik risk mõjutama ettevõtlusega seotud otsuseid.)
  • Mis on suurem plaan?
    – Kuhu ma tahan üldse välja jõuda ja kuidas ma saan aru, et ma seal olen?
    – Kas see äriidee on piisavalt tummine, et sellega järgmised 5 eluaastat igapäevaselt tegeleda?
    – Kas minu lähedased on samuti valmis ja toetavad? (Lähedaste toetuse tähtsust, eriti alustava ettevõtja esimestel aastatel, on võimatu alahinnata.)

BOONUSED

Kaks päriselu näidet kirjutaja isiklikest kogemustest äriidee valikul.

Liftoff.ee – äriplaanid ja konsultatsioon

22-aastasena töötasin suurkliendihaldurina Renaulti ja Dacia margiesinduses, kus töö sisuks oli Lõuna-Eesti ettevõtjatega kliendisuhete loomine ja arendamine. Kuna paari aastaga teadsin suurt osa piirkonna ettevõtjatest isiklikult, siis see oligi äriidee leidmise eelduseks – kuidas neid isiklikke kontakte ära kasutada ja millist toodet või teenust saaks ettevõtete juhtidele pakkuda. Laual oli idee pakkuda reklaamkingitusi, aga nende pakkumine oli ka ilma minuta suur. Märkmike mõte käis läbi, aga potentsiaal tundus nigel. Kuna õppisin samal perioodil ka ärijuhtimist ja koolitööna pidime koostama äriplaani, siis sealt kasvaski välja idee hakata neid teenusena kirjutama. Kui veebileht valmis sai, rääkisin sisuliselt igale ettevõtjast kontaktile muu jutu sees, milliseid toetusmeetmeid hetkel on ja kuidas ma saan aidata rahastuse kaasamisel.

Rulo.ee – erimõõduliste ruloode e-pood

Mõni võiks nüüd kiibitseda, kui üleval on kirjeldatud, kuidas äriideed valida, siis kas mitte ilma valdkondlike teadmisteta tekstiilitööstuse tootmisettevõte teha ei ole õpiku näide, kuidas mitte teha?Tegelikult Rulo idee ei olnud seotud ruloode või ruloode tootmisega. Probleem, mida Rulo lahendas, oli seotud ruloode tellimise keerukuse ja ajakuluga. Märgates, et selles valdkonnas on kliendikogemuslik mahajäämus, viisin läbi konkurentsianalüüsi, mis püstitatud hüpoteese kinnitasid. Rulost sai tootmisettevõtte üksnes seetõttu, et soovitud kiirusega tarneks oli see ainus võimalus.