Kui oled üksi või koos teiste osanikega ettevõtte poolt pakutava toote või teenuse läbi mõelnud, ettevõtte käivitamise (30-90 esimest päeva) tegevusplaani paberile kirjutanud, MVP (ärimudeli testimiseks esmane ilma tulede ja viledeta toode/teenus) ära formuleerinud ja võimalikult palju infot turu- ja konkurentsi kohta välja uurinud (ja selle käigus ei ole punaseid lippe välja ilmunud), siis järgmine samm on koostada vajalike investeeringute eelarve.
Investeeringute ja eelarve etapis otsid vastuseid järgnevatele küsimustele:
- Millised investeeringud on äritegevuse käivitamiseks (häda)vajalikud?
- Kui palju on kokku raha vaja?
- Millistest allikatest investeeringute maksumus planeeritakse katta?
Järgnevalt igast väljatoodud punktist eraldi ja põhjalikumalt.
Millised investeeringud on äritegevuse käivitamiseks (häda)vajalikud?
Eelarve koostamise protsess limiteeritud eelarvega alustava ettevõtja jaoks on nagu matkakoti pakkimine. Esimese hooga ei mahu kõik soovitud asja kotti (eelarve on oluliselt suurem kui võimalused) või isegi kui mahuvad, siis on seljakott kandmiseks liiga raske või ebamugav (raha tuleb käivitamiseks laenata ja ebaõnnestumisel on osanikel pikaks perioodiks ebamugavad tagajärjed). Sarnaselt matkakotiga, tuleb ka ettevõtte käivitamisel pärast esimest pakkimist hinnata uuesti seljakoti suurust ja seda, kas kõik nimekirjas olevad esemed (investeeringud) on ikkagi hädavajalikud. Soovitame iga investeeringut eraldi võttes küsida järgmisi küsimusi:
- Kas see investeering on äritegevuse käivitamiseks hädavajalik? Kas ilma selle kuluta ei saa toodet toota või teenust osutada?
- Kui seda investeeringut on kindlasti vaja, kas see tuleb kindlasti ka osta? Võib olla on seda mõistlikum esialgu rentida (teenides küll vähem tulu, aga hajutades riske ja eelarvet)?
- Kas sellele investeeringule on soodsamaid alternatiive (kasutatud seadmed, teenused, lihtsamad tehnoloogiad, käsiseadmed, valmislahendused)?
Tõenäoliselt on uus nimekiri ja eelarve mõnevõrra väiksem kui esialgne. Isegi kui ei ole, siis omad selgemat ülevaadet, mida ja miks sa ostmas oled.
Investeeringud – kui palju on kokku raha vaja?
Spoiler alert – raha on vaja alati rohkem kui seda on. Kõige sagedamini unustatakse ära periood äritegevuse käivitamise ja jätkusuutlikkuse saavutamise vahel. Ettevõtja ootus on saavutada jätkusuutlikkus ja positiivsed rahavood esimesest tegevuskuust alates. Praktikas võib see võtta 6-24 kuud. Tõesti, nii palju vahendeid varuda ei ole mõistlik, aga minimaalselt 3 esimese tegevuskuu püsikulude (palgad, rent, elekter, autokütus, turunduskulud, sidekulud, ostetavad teenused, materjali kulu) katteks soovitame raha reservi omada. Ka see on üks osa eelarvest ja raha vajadusest. Suure tõenäosusega ei ole loodaval ettevõtte kolme esimese tegevuskuu kogu müügitulu 0 eurot, aga 3 kuu puhver võimaldab korvata eelarvelist miinust ja annab vahendeid kulude katmiseks, mille peale äritegevust planeerides ei tuldud. Usu, nendest on raske, kui mitte võimatu, 100% hoiduda.
Millistest allikatest investeeringute maksumus planeeritakse katta?
Raha saab suures plaanist neljast erinevast allikast – isiklikest säästudest ja lähikondlastelt, investoritelt, pangast ja toetusmeetmetest.
Kohe alguses on oluline välja tuua, et ilma isikliku rahalise investeeringuta ei ole alustaval ettevõtjal võimalik loota pangale ega ka toetusmeetmetele. Võime väita, et praktikas on see isegi nii – laenu ja toetust saavad need alustavad ettevõtjad, kellel on endal rahalisi vahendeid ja kes suudaksid äritegevuse käivitada ka ilma laenu- või toetuseta. Ainsaks erandiks siinkohal on Töötukassa alustava ettevõtja toetus summas 6000 eurot, mille taotlemine eeldab, et äriühing ei ole veel loodud ja äritegevus ei tohi olla käivitunud.
Toetusmeetmete poole (RKT alustava ettevõtja toetus, 15 000 eurot) tasub vaadata alates äritegevuse käivitamisest ja esmase müügitulu saavutamist. Teised toetusmeetmed aitavad peamiselt 2-3 aastaseid ettevõtteid.
Pank annab alustavale ettevõttele KredExi käendusega stardilaenu kuni 100 000 eurot, aga eelduseks on vähemalt 6 esimese tegevuskuu bilanss ja kasumiaruanne, mis peavad näitama toimivat äritegevust. Sellesse punkti jõudmiseni ei ole suurt lootust pangast abi saada.
Kui sul on enda arvates tugev äriidee ja valdkondlikud teadmised selle ellu viimiseks, aga vahendeid investeeringuteks ja esmaseks eelarveks ei ole ega tule, siis kõige tõenäolisem viis plaanid ellu viia on leida investor, kes osaluse vastu oleks valmis vajalike investeeringuid investeerima. Siin on kindlasti alustaval ettevõtjal otsustamise ja mõtlemise koht. Kirjutaja tagasihoidlik soovitus on kaaluda üksnes neid võimalusi, kus raha investeeriva osaniku osa jääb vahemikku 20-40% loodava ettevõtte osalusest.
Aga mida teha siis, kui investeeringuteks ja eelarve ridade katmiseks endal raha ei ole, rahakaid inimesi ei tea ning toetust ega laenu ei anta? Kirjutaja võrdlemisi ebapopulaarne soovitus on sellisel juhul mitte ettevõtlusega alustada ja jääda soodsamat aega ootama.
