Ettevõtja puutub finantsprognoosidega enamasti kokku, mitte äritegevuse käivitamisel ja planeerimisel, vaid rahastuse kaasamisel. Olgu selleks siis pank, investor või mõni toetust väljastav fond. Kindlasti on alustaval ja tegutseval ettevõtjal mitmed finantsprognooside aspektid läbi mõeldud ja võib-olla ka numbrilised eesmärgid pandud, kuid need ei oma äritegevuse käivitamisel kuigivõrd sisulist väärtust. Eesmärk võib olla müüa aastas 100 klaverit, aga aspekte, millest see sõltub, ei saa üks alustav ettevõtja tihti kontrollida. Finantsprognoosidest võib sellegipoolest ettevõtte käekäigu kohta olulisi järeldusi teha.

Tulud – (prognoosimise asemel) selgita välja, kust tuleb raha

Suurte müüginumbrite prognoosimine on cool, aga ühtegi müüki need iseenesest kaasa ei too. Ettevõtjal võib olla keskmisest parem aimdus, kui palju kuus või aastas on võimalik tulu teenida. Samuti võib olla, et ettevõtjal on püsivad ja pikaajalised lepingud, mis mingis kindlas mahus müügitulu garanteerivad. Tulevikku ennustada ei oska me lõpuni sellegipoolest. Finantsprognooside tulusid prognoosides soovitame keskenduda hoopis järgnevatele:

1. 1. Ettevõtja peaks prognoosima enda kõige paremate teadmiste juures 3-5 kõige olulisemat toodet/tootegruppi või teenust. Mitu ühikut ettevõte kuus müüb, mis on ühiku keskmine müügihind ja materjalikulu (muutuvkulu, mis on seotud konkreetse ühiku toote müügi või teenuse osutamisega). Tulemusena on teada, kui suure osa erinevad tooted/teenused kogu müügitulust moodustavad.
   2. Edasi tasub mõelda iga toote/tootegrupi või teenuse peale eraldi. Kas ajaline maht ja ressurss, mis iga teenuse jaoks kulub, on võrdeline selle toote/teenuse poolt prognoositud müügituluga? Ettevõtja võib leida tooteid või teenuseid, millega tuleb näha palju vaeva, kuid nende osakaal tuludes on võrdlemisi väike. Seda infot saab kasutada ärimudeli täiendamiseks või ümber mõtlemiseks.
   3. Soovitame mängida müügihinna ja materjalikuluga. Kas ettevõtja võidab rohkem 10% hinda tõstes või 10% kulusid vähendades? Selles peitub väärtuslik info, kas ja kui palju tasub omahinna vähendamise kallal vaeva näha. Või näiteks, kui 10% hinnatõusuga mingisugust väärtust juurde pakkuda, mille tulemusena suureneb ka näiteks omahind 10%, siis kumb ärimudel on ettevõttele tegelikult kasulikum.

Kulud – saa aru, kui suured peavad tulud olema

Veidral kombel saad kulusid prognoosides oluliselt parema pildi ka võimalikest tuludest. Erinevalt tuludest on kulud võrdlemisi täpselt mistahes ettevõtte etapis teada – kui suured on palgad, rent, küte, elekter, autokütus, side, raamatupidamine, koolituskulud, turundus ja teised ettevõtte püsikulud. Kui ettevõtja on tegevusega seotud kulud läbi mõelnud, siis juba sellest võib äriliselt paremate otsuste tegemiseks palju abi olla. Lisaks on võimalik kulude põhjal hinnata järgnevat:

1. Kui suured on äritegevusega seotud kulud ja millised kulud moodustavad kulubaasist kõige suurema osa? Ettevõtja saab nii selgema ülevaate, milliste kulude mõju on kõige suurem.
2. Kui suured peavad olema tulud, et ettevõtte realistlikud tegevuskulud ära katta? Võrdle nüüd seda tasuvuspunkti saavutamiseks vajalikku müüki varasemalt prognoositud müügiga?
3. Kui suured peavad olema tulud, et ettevõte toodaks 15-20% kasumit? Ettevõtjal tuleb neile numbritele otsa vaadata ja hinnata, kas nende saavutamine tundub meeskonnale realistlik. Kui need tunduvad liiga kõrged, siis need reeglina ongi.

Finantsprognooside koostamine

Kokkuvõttes soovitame kõigepealt välja selgitada, kust tulevad tulud ning kui suured on kulud. Finantsprognooside koostamine võib olla keeruline, kuid soovitame kasutada mitmeid tasuta tööriistu. Näiteks on olemas RTK ja Töötukassa finantsprognoosid, mis on küllaltki lihtsad ja arusaadavad põhjad, mida kasutada ning sobivad ka pankadele ning fondidele.